Apatiit (sinine)

“I open my inner eyes to the realms of hidden knowledge.”[1]

Apatiit sai nime alles 18. sajandil, mil saksa geoloog ja mineroloog Abraham Gottlob Werner tuvastas selle lõplikult kui täiesti eraldiseisva kristalli. A. G. Werner selgitas, et nime osas inspireeris teda kreekakeelne sõna apatao, mis tähendab eksitamist.[2] Ehkki alati läbipaistvat apatiiti esineb sagedasti erksinistes toonides, leidub seda ka roheliste, kuldkollaste ja roosade värvivariatsioonidena. Selles peitub ka kristalli nimetuse läte – seda on kerge ajada segamini teiste kivimitega[3] (sõltuvalt värvist võivad sarnasena näida näiteks turmaliin, topaas, berüll, akvamariin või peridoot).  

Apatiit on võrdlemisi pehme kristall – Mohsi astmikul on apatiidi väärtuseks 5 (vrd teemant – 10), mis tähendab, et selle kasutamine ehtetööstuses on pigem piiratud. Ehkki sellest valmistatakse ripatseid ja kõrvarõngaid, disainitakse sellest harva sõrmuseid. Samuti on juveliiridel selle mitmetahuliseks lihvimine keeruline ning võimalik üksnes kõrgeima võimaliku kvaliteediga leidude puhul.[4]

Energeetiliselt toetab apatiit motivatsiooni leidmist, iseseisvust ning ambitsioonikust.[5] See hajutab igasuguse segaduse, ükskõiksuse või negatiivsuse, sillutades tee teadmistejanule ja arengule.[6] Samuti innustab apatiit avatust, sotsiaalselt vaba suhtlemist ja ekstravertsust ning stimuleerib loovust ja intellekti.[7] Apatiit heidab valgust olukordade terviklikkusele, võimaldades näha lisaks isiklikele tunnetele ka asja suuremat pilti.[8] 

Leiukohad: Mehhiko, Venemaa, Norra, Ameerika Ühendriigid[9]

Keemiline koostis: Ca₅[(F,Cl)(PO₄)₃][10]

Vaata apatiidist tooteid