Bronsiit (enstatiit)

Bronsiiti võib pidada vääriskivide rariteediks, s.o kristalliks, mis oma piiratud leiukohtade või töötlemise keerukuse tõttu on sageli teada vaid kollektsionääridele (ja isegi siis mitte neile alati kättesaadav).[1] See on võluvalt sügavpruun ning poleerituna tulevad esile sellesse põimuvad metalsed kihid ja säravkuldsed tähnid. Bronsiidi nimetus viitabki selle pronksjale välisilmele.

Bronsiiti peetakse kuuluvat ortorombiliste porükseenide rühma, kuhu kategoriseeritakse veel enstatiit, hüpersteen, ferrohüpersteen, eoliit ja ortoferrosiliit.[2] Tegelikult olekski õigem viidata bronsiidile kui enstatiidi pruunile variantsioonile, mis saab oma värvuse tänu rauasisaldusele.[3] Bronsiit võib tekkida nii magmaatiliselt sügavikukivimites (plutoniitides) ja vulkaanilistes kivimites kui ka moondeliselt granuliitides. Mõlemat tüüpi bronsiidi varusid leidub seejuures maailma eri paigus.[4] Bronsiiti leidub muuhulgas ka meteoriitide koostises.[5]

Osa allikate kohaselt on bronsiidi näol tegemist võrdlemisi hiljuti tähelepanu leidnud kristalliga, mille kohta puuduvad ajaloolised kirjed.[6] Teistes raamatutes on aga viidatud Vana-Rooma ja Vana-Kreeka tavadele, mil bronsiiti hinnati amuletina ning mis pidavat purustatud kujul toetama meeleselgust ning närve.[7] 

Energeetiliselt seostatakse bronsiiti märksõnadega nagu vastupidavus, rahu, taastumine ja eneseusk.[8] Bronsiit toetab sisemist kindlust liikuda endale soovitud suunast hoolimata sellest, kust suunast tuul puhub. See julgustab vabanema meid ümbritsevatest kihtidest, et jõuda enda füüsilise kehastuse tõelise sügavama olemuseni. Keerukatel aegadel meenutab bronsiit astuda sammu tagasi ning mõtestama, millisel viisil edasi liikumine on kõige rikastavam.[9] 

Leiukohad: Sri Lanka, India, Austria, Saksamaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Ameerika Ühendriigid, Soome, Norra, Gröönimaa.[10]

Keemiline koostis: (Mg,Fe²⁺)₂[SiO₃]₂[11]

Vaata bronsiidist tooteid