Granaat

“I receive abundance through all channels of the Universe.”[1]

Granaat on kivimeid moodustavate mineraalide grupp ning sellega peetakse reeglina silmas ühte kuuest võimailkust kristallist: almandiin, püroop, spessartiin, andradiit, grossular või uvarovite.[2] Granaadile iseloomulikuks peetava sügava, vahel suisa mustjas-punase varjundiga on eelnimetatutest just püroop, ent tegelikkuses on granaat üks kõige laiema värvispektriga kristalligruppe, milles on esindatud kõikvõimalikud toonid peale sinise.[3] Nii on vastukaaluks rubiinitooni igikestvale populaarsusele kogunud viimastel sajanditel aina kasvavat imetlust ka granaadi kollakas-rohelised ja roosakas-violetsed variatsioonid.

Granaat on alumiiniumoksiidi, magneesiumoksiidi, lubja ja raua silikaat ning seda leidub enamasti rombiliste dodekaedriliste kristallidena graniidis või vilgukivis. Arvatakse, et granaat on saanud oma nimetuse ladinakeelse sõna granaticus järgi, mis tähistab granaatõuna. Seda selgitust toetab eelkõige granaadi välimus, mis tõepoolest nimetatud vilja seemneid meenutab.[4] Teiste tõlgenduste kohaselt on granaat saanud nime ladinakeelsest sõnast granum, mis tähendab tera. Ka selles peitub oma tõde, kuivõrd lõviosa granaadileidudest on väikse suurusega, n-ö teralised.[5]

Iidses Egiptuses nimetati granaati sõnaga hemaget ning seda kasutati juba vähemalt 5. aastatuhandel eKr.[6] Granaati kasutati selle laia levikut silmas pidades siiski võrdlemisi vähe – ilmselt põhjusel, et granaadileiud on reeglina väikse suurusega. Sellegipoolest valmistati sellest mitmesuguseid helmeid ning seda eksporditi tõenäoliselt ka Euroopasse.[7] Vana-Roomas oli granaadi tähendus juba oluliselt suurem – see oli hinnatud ehtekivi, mida imporditi üldiselt idamaadest ning mille värvuse paremaks esiletoomiseks süvendati kivi alumine külg õõnsamaks. Keskajal sobis veripunane granaat kanistamaks religioosse temaatikaga artefakte[8] ning kuninganna Victoria ajal, 19. sajandi Inglismaal oli granaat üks ihaldatumaid vääriskive, millega kaunistati sõrmuseid, ripatseid, kõrvarõngaid, prosse ehteid ja teisi dekoratsioonesemeid.[9] Euroopas leiduvad kuulsad granaadivarud näiteks Bohemia piirkonnas tänapäevases Tšehhi Vabariigis, kus seda on juba alates 16. sajandist kaevandatud ja töödeldud.[10] Tänase päevani väärtustavad juveliirid granaadi laia värvigammat ning kõvadust, mis võimaldab selle filigraanset vormimist.

Energeetiliselt seostatakse kõiki granaadisorte manifesteerimisoskusega, mis aitab ankurdada unistusi ja soove füüsilises reaalsuses. Samuti iseloomustab granaati küllus ning oskus nautida maiseid rõõme.[11] Granaat juhib tähelepanu sind ümbritsevale küllusele, mida Universum juba praegu pakub. Küsi, mida sa soovid, ning teadvusta, et see (või midagi veelgi paremat) sulle ka antakse. Puudusteadvuses on kerge unustada, et küllus saab jääda üksnes meie endi teadvuse kammitsaisse. Universum pakub piiritut külluslikkust ning see on meie kui kõrgeima reaalsuse looja võimalus see tänulikkusega vastu võtta ning seda kogeda.[12] Granaat inspireerib armastust ja ustavust. Kriisiolukordades on granaat julgustav ning juhib situatsioonile tähelepanu kui väljakutsele mitte probleemile.[13]

Keemiline koostis: X₃Z₂(SiO₄)₃, kus X = Mg, Ca, Fe(II), Mn(II) jne; Z = Al, Fe(III), Cr(III), V(III) jne.[14]

Leiukohad: Böömimaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Brasiilia, Argentiina, Sri Lanka, India[15]

Vaata granaadist tooteid