Kristallipesa

Esileht / JAAD

JAAD

Jaad (jadeiit)

I love life, and it flows through me in ever-greater abundance.[1]

Kui läänemaailmas on olnud kuningate ja riigipeade meeliskivimiteks eelkõige teemandid ja rubiinid, siis Hiinas on valitsejate kiviks peetud juba aastatuhandeid jaadi. Jaadi mõistet kasutades viidatakse tegelikkuses üheagselt kahele erinevale kristallile – jadeiidile ja nefriidile.[2]

Jadeiidi kivimi puhul on tegemist peaaegu monomineraalse kivimiga, mis koosneb peamiselt (80-100%) tihedast naatriumalumiinsilikaadist – jadeiidist (NaAl[Si2O6]) [3] Nefriit, seevastu, koosneb imepisikestest tremoliidi ja aktinoliidi kristallidest, mis on isegi mikroskoobiga raskesti eristatavad (Ca₂(Mg,Fe)₅Si₈O₂₂ (OH)₂). Jadeiit on kõvem kui nefriit, ent nefriidi purunemissitkus ning pindenergia on seevastu kaks korda suuremad kui jadeiidil. Kuna jadeiiti leidub vähem kui nefriiti, on selle turuhind kõrgem ning seda kasutatakse pigem ehete kui kujude või skulptuuride valmistamisel.[4]

Jadeiidi läbikumav värvus varieerub rohekasvalgest kuni sügavroheliseni, olles harvem ka punakas, pruun või sinine.[5] Puhas jadeiit on täiesti valge ning roheka või sinise tooni omandab see siis, kui kristallistruktuuris asendab alumiinium raua.  Kuningliku smaragd-rohelise värvuse saab jadeiit aga siis, kui osa alumiiniumist asendub kroomiga.[6]

Hiinas on jaadi kaevandatud alates kiviajast: tänaseks juba enam kui 9000 aastat. Kui alguses valmistati sellest peamiselt teravatipulisi tööriistu, siis hiljem vormiti sellest jõukatele eelkõige rikkalikke sisustuselemente, vaase, ehteid ning koguni matuserüüsid. 3000. aastaks eKr oli jaad saanud hiina keeles nimetuse “yu” ehk “kuninglik kristall” ning ka hiina tähestikus on “valitseja” ning “jaad” peaaegu äravahetamiseni sarnased sümbolid. Lisaks kristalli välimusele hinnati jaadi sellega seostatavate omaduste tõttu, nagu, spirituaalsus, tervis, ausus, väärikus, vaprus ja arukus.

Ehkki jadeiiti hindasid ka Ameerika asteegid, maiad ning Uus-Meremaa Maori hõimud[7], on selle tähtsus kõige levinum just hommikumaades. Iidne Hiina vanasõna lausub: “Kullal on oma hind; jaad – see on hindamatu”. Jaadivarude nimel on aset leidnud loendamatud sõjad ning esimese leitud jaadi tüübi, nefriidi rohked varud on ennast tänaseks Hiinas peaaegu lõplikult ammendanud. Jadeiit, millest lõviosa kaevandatakse Burmas (Myanmar’is) ning mille populaarsus kasvas rohkem alates 18. sajandist, on seejuures Hiinas tänaseni turustatav.[8] Ka Jaapani kultuuriloos oli ja on jadeiit püha kivi: vanimad jadeiidileiud pärinevad enam kui 5000 aasta tagusest ajast. On teadmata, miks, kuid millalgi enne 8. sajandit kadus jadeiit Jaapani kultuuriruumist ning selle kasutamine katkes sootuks (tegemist on tänaseni lahendamata müsteeriumiga). Järgmised jadeiidivarud avastati Jaapanis alles 1938. aastal, olles suureks üllatuseks nii ajaloolastele kui geoloogidele.[9]

Euroopasse jõudis jadeiit Mesoameerikast tänu konkistadooridele[10] ning ka jadeiidi nimetus on tuletatud hispaaniakeelsest terminist piedras de ijada – nimmelkivi.[11] Nimelt olid konkistadoorid näinud, kuidas valu korral asetasid kohalikud põlisrahvad jadeiidikivi keha vastu; samuti sümboliseeris see küllust, edu ja head õnne.[12]

Jadeiit on töötlemiseks keeruline kivim. Meisterlikud kivikunstnikud hindavad seda kõikides toonides ja suurustes ning otsustavad iga unikaalse leiu puhul individuaalselt, milline kuju või vorm kristallile anda. Just see määrab ära ka jaadi hinna. Kuid kui kallis on jaad Hiinas? Kõige kõrgema kvaliteediga kristallide puhul on hiinas selle hind võrdväärne teemandi hinnaga Ameerika Ühendriikides.[13] 

Energeetiliselt on jadeiit puhtuse ja rahulikkuse sümbol, mis hoiab harmooniat, stabiliseerib isiksust ning ühendab meele kehaga.[14] Ühtlasi on jadeiit klassikaline külluse kivi, mis toetab nii majanduslike kui isiklike aspektide edenemist. Jadeiit näitab oskuslikult, kuidas juhtida raha, laskmata rahal end juhtida: kuidas vabastada hirmud vaesusest, puudusest ja ihnusest. Seejuures julgustab jadeiit elu nautima – nuusutama lilli, kogema armastust ning jagama endale osaks saanud külluslikkust ka kõigi teistega.[15]

Keemiline Koostis: NaAl[Si2O6][16]

Leiukohad: Burma (Myanmar), Guatemala, Venemaa, Kalifornia, Jaapan.[17]

Vaata jaadist tooteid

 

Jaad kristall    Nefriit jaad kristall    Roheline jadeiit kristall
Jadeiit poolvääriskivi    Nefriit kristall    Nefriit poolvääriskivi

[1]Ma armastan elu ning see voolab minust läbi üha suuremas külluses.” N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Jade. Berkeley, California: North Atlantic Books 2015.

[2] Chinese jade: an introduction. The British Museum. Smarthistory.org. Kättesaadav: [https://smarthistory.org/chinese-jade-an-introduction/].

[3] T. Tsujimori, G. E. Harlow. Jadeitite ( jadeite jade) from Japan: History, characteristics, and perspectives. Journal of Mineralogical and Petrological Sciences (112) 2017, lk 187. Kättesaadav: [https://www.jstage.jst.go.jp/article/jmps/112/5/112_170804/_pdf/-char/en].

[4] L., A. Groat. Gemstones. American Scientist, vol. 100, no. 2 (märts-aprill 2012), lk 136. Kättesaadav: [https://www.jstor.org/stable/23222847].

[5] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat. Praha: FINIDR 1996. Tõlge eesti keelde Sinisukk 1998, lk 110.

[6] L., A. Groat. Gemstones. American Scientist, lk 136.

[7] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Jade.

[8] J. Desjardins. The History of Jade: The Emperor’s Stone. Visual Capitalist, 16.09.2015. Kättesaadav: [https://www.visualcapitalist.com/the-history-of-jade-the-emperors-stone/].

[9] S. Matsubara, K. Yokoyama, R. Miyawaki, Y. Tsutsumi. Special Exhibition, “Jadeite”, and Collection of Jadeite-bearing Rocks in NSM. National Science Museum Monographs, (34): 11–24, 2006. Kättesaadav: [https://www.kahaku.go.jp/research/publication/monograph/download/34/monograph3402.pdf].

[10] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Jade.

[11] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat, lk 110.

[12] Jade History and Lore. GIA: Gemological Institute of America. Kättesaadav: [https://www.gia.edu/jade-history-lore].

[13] J. Desjardins. The History of Jade: The Emperor’s Stone.

[14] J. Hall. Kristallide piibel. ERSEN: 2003, 152.

[15] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Jade.

[16] R. Duda, L. Rejl. Väike vääriskiviraamat, lk 110.

[17] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Jade.