Karneool

“I express my personal power through action.”[1]

Kvartsi rühma (täpsemalt kaltsedonide hulka) kuuluv karneooli nimetus pärineb ladina keelest (caro – liha, punane)[2] ning selle värvus varieerub heleoranžist kuni sügavpunaka ja pruunini. Juhul, kui punase karneooli sisse on põimunud heledamad vöödid, klassifitseeritakse see ahhaadina (vt ahhaat).

Karneooliga kaunistatud hauakambreid on leitud iidses Mesopotaamias tekkinud esimeste linnade aladel läbiviidud väljakaevamistelt ning need arvatakse olevat enam kui 6000 aastat vanad (ca 4000 a eKr).[3] Karenooli, ehtsa kulla ja klaasiga ehitud kunstiteoseid on leitud ka ca 1300. aastal eKr valitsenud Vana-Egiptuse vaarao Tutanhamoni hauakambri tagaseinalt.[4] Samuti kasutati iidsetes tsivilisatsioonides karneooli helmekivimina. Nendesse süvendati erimustrilised graveeringud ning paelale pikituna kanti neid kaelakeedena. Selliste, ca kolmandast aastatuhandest eKr pärinevate lidudega on võimalik tutvust teha ka nt Londonis asuvas Briti Muuseumis.[5] Antiik-Kreekas ja Vana-Roomas valmistati väärismetallidest ja karneoolist (aga ka muudest vääriskividest) pitsatsõrmuseid, millest igaühele andis täiendava tähenduse kristallile graveeritud kujutis sõdalasest, mõnest metsloomast, jumalast või muust tähendusrikkast sümboolikast. Hinnatud karenool jõudis Vahemere aladele peamiselt Araabia poolsaarelt ja Indiast. Kristallide graveerimise ajalugu ulatub seejuures vähemalt 7000 aasta tagusesse aega, moodustades aastaks 2000 eKr juba omaette kauplemisharu.[6]

Samuti leiab karneool mainimist nii muistses kui tänapäevases kirjanduses. Kirjeldades preester Leviticali rinnaplaati kaunistanud kristalle, on Moosese teises raamatus loetletud esimese kivina sardi, mis arvatakse tänapäeval olevat karneool (Exodus 39:10–13). 19. sajandi alguses, ühes oma viimastest kogumikest pealkirjaga “Lääne-Ida diivan”, on tuntud saksa proosakirjanik ja luuletaja Johann Wolfgang von Goethe loonud hommiku- ja õhtumaadest inspireeritud lüürilise luuletsükli. Kogumiku raamatusse pealkirjaga “Laulja raamat” kuulub ka luuletus nimega “Õnnistuse tõotused”, mis kõlab inglise keeles järgnevalt:

“From a cornelian Talisman

Glad prosperous days the faithful gain ;

If on an onyx ground it rest

To lips devout let it be pressed!

All that is ill away 'twill chase,

It shields you and it shields the place ;

If the engraven word proclaim

With pure intention Allah's name,

To love and deed it will inflame ;

And women, more than others can,

Will vantage by the Talisman.”[7] 

Juba iidsetel aegadel peeti karneooli vaprust ja enesekindlust soosivaks.[8] Kristalli seostatakse julguse, elujõu ja edasiviivate valikutega: see toetab elujõu tunnetamist ning motivatsiooni leidmist.[9] Karneool innustab astuma samme enda soovitud reaalsuse loomiseks ning viima juba olemasolevaid õpetusi ja teadmisi praktikasse. Iga kogemus täidab meie teadmistekarikat, viies meid lähemale mitte ainult eesmärkidele, vaid ka omaenese väe ja lõpmatute võimaluste tunnetamisele.[10] Karneool tasakaalustab üheagselt nii enese kehtestamist kui energia stabiliseerimist, äratades meis pehmelt kirge elu enese vastu. See julgustab meid vastu võtma emotsioonispektri kauneimaid emotsioone, nagu elurõõm, iha, seksuaalsus, lust ja mängulisus.[11] Julgus elada algab valikust!

Keemiline koostis: SiO2 (kvarts)[12]

Leiukohad: kõrge kvaliteediga karneooli poolest on eelkõige tuntud India, Brasiilia ja Uruguai.[13]

Vaata karneoolist tooteid