Kivistunud puu
“I grow and evolve slowly, steadily, with strength and patience, drawing from the lessons of my soul’s history.”[1]
Fossiil on kivistis ehk mitte iidse organismi säilmed, vaid eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Üheks maailma tuntuimaks ja levinumaks fossiiliks on kivistunud puu.[2]
Kivistunud puu tekkimine nõuab eriliste loodustingimuste kokkulangemist ning miljoneid aastaid. Reeglina lagundavad mikroorganismid orgaanilise materjali võrdlemisi ruttu ning taim komposteerub. Ent aeg-ajalt mattub värskelt langenud puu muda või vulkaanilise tuha alla selliselt, et taim varjub täielikult hapniku eest ning lagunemisprotsess aeglustub. Sellistes tingimustes imbub taimepooride kaudu tüve sisemusse vaid muda ja mineraalirohke vesi ning orgaaniline materjal (puidukiud) asendub räni ja teiste mineraalidega. Mõne miljoni aastaga need mineraalid kristalliseeruvad ning lõpptulemusena tekib algse puu kuju ja struktuuriga sarnanev kivi. See, millise värvi kivistunud puu omandab, sõltub aga mineraalidest, millega see on tekkimise käigus kokku puutunud – nii annab hematiit kivistunud puidule punaka alatooni, püriit jällegi hallikas-musta.[3] Mineraalid nagu vask, koobalt ja kroom muudavad kivistunud puidu sinakas-roheliseks ning mangaan muudab selle vastavalt roosakaks.[4] Tänapäeval valmistatakse kivistunud puidust ainulaadseid sisustuselemente, vaase, tuhatoose, hoiukarpe, vaagnaid, aga ka ehteid.
Üks tuntuimaid kivistunud puidu leiukohti asub Ameerika Ühendriikides, Arizonase osariigis, kus 200 miljonit aastat tagasi hävitas vulkaaniline tegevus suure metsaala ning kattis selle momentaanselt sadade meetrite paksuse vulkaanilise tuhaga. Alles miljoneid aastatid hiljem ilmnesid erosiooni käigus nende suurte puude kristalliseerunud ning ühed kõige rikkalikemate värvikombinatsioonidega fossiilid. Tänapäeval kutsutakse seda piirkonda kivistunud metsaks ning 1962. aastal tunnistati see ametlikuks rahvuspargiks.[5]
Energeetiliselt julgustab kivistunud puu ühenduma oma iidsete juurtega ning meenutama aega, mil inimrass tegutses harmoonilises kooskõlas looduse ja kõige ümbritsevaga. See on võimas kristall toetamaks tarbimisühiskonna mustritest vabanemist ning looduse ilu, iidse tarkuse ja jõuga kokkku saamist. See maandab, tugevdab meele- ja tahtejõudu elamaks oma seatud ideaalide järgi ning aitab kiirete muutuste perioodil säilitada sisemist rahu.[6]
Keemiline koostis: SiO2[7]
Leiukohad: Ameerika Ühendriigid, Egiptus, Brasiilia, Argentiina[8]
[1] “Ma kasvan ja arenen aeglaselt, kindlalt, jõu ja kannatlikkusega, juhindudes oma hinge ajaloo õppetundidest.” N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Petrified Wood. Berkeley, California: North Atlantic Books 2015.
[2] Fossil. National Geographic. Kättesaadav: [https://www.nationalgeographic.org/encyclopedia/fossil/].
[3] [M. Mancini. How Does Petrified Wood Form? How Stuff Works. Kättesaadav: [https://science.howstuffworks.com/environmental/earth/geology/petrified-wood.htm].
[4] [M. Bryner. How Long Does it Take to Make Petrified Wood? Live Science, 30.11.2012. Kättesaadav: [https://www.livescience.com/32316-how-long-does-it-take-to-make-petrified-wood.html].
[5] Petrified forest national park. VisitArizona.com. Kättesaadav: [https://www.visitarizona.com/places/parks-monuments/petrified-forest-national-park/].
[6] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Petrified Wood.
[7] W. Schumann. Gemstones of the World. Robert Hale Ltd. 2001, lk 148.
[8] N. Ahsian, R. Simmons. The Book of Stones. Petrified Wood.