Rubiin

“I allow my life force to rise and energize my body, mind and creations.”[1]

Teemanti järel on kõige väärtuslikemate vääriskivide kuulsus rubiinil ja safiiril, mis vaatamata oma erinevatele välimustele on mõlemad sama mineraali – korundi – erimid. Korund on kristalliseerunud alumiiniumoksiid (Al₂O₃), mis on kõige puhtamal kujul ilma igasuguse värvita. Rubiini rikkalik veripunane värvigamma on tingitud väikesest kogusest kroomoksiidist, mis asendab osa korundumi alumiiniumoksiidist nii, et kristalli struktuur jääb samaks. Ka nimetuse on rubiin saanud ladina keelsest sõnast rubens, mis tähendab punast[2]. Teatud juhtudel võib värvitoonile anda oma mõju ka raudoksiid, ent sellisel juhul on rubiini lõpptoon pruunikam või granaati meenutav. Lisaks sügavpunasele värvile hindavad juveliirid rubiini selle kõvaduse poolest (Mohsi skaalal 9), mis võimaldab seda vormida kõige peenemal võimalikul moel.[3]

Ajalooliselt on rubiini seostatud armastuse, kire, sõpruse ja igavese iluga. Juba Vana-Rooma ajaloolane Pliny on 1. sajandil m.a.j kirjeldanud rubiini kui kalliskivide kalliskivi, mis ületab omaduste ja toime poolest kõiki teisi vääriskive.[4] Idamaades, kus rubiini on kaevandatud juba vähemalt üle tuhande aasta, on rubiin üks legendiküllasemaid vääriskive. Indias usuti rubiin loovat rahulikke suhteid oma vaenlastega, Birma (Myanmari) sõdalaste uskumuste järgi muutis rubiin neid lahingutes võitmatuks ning hindudele tähendas tõelise rubiini omamine igavest hoitust ja ohutust. Isegi Piiblis on rubiin leidnud mainimist – koguni neljal korral. Keskaegses Euroopas oli rubiin kuningate ja kõrgklassi kristall, mida ei seostatud mitte üksnes jõukuse, vaid ka tugeva tervise, arukuse ja armueduga.[5]

Tänu teaduse arengule taibati juba 19. sajandil, et struktuurilt ei ole kristallid, sh rubiinid, safiirid ja teemantid midagi, mida poleks võimalik järele teha. Samal ajal jõudsid turule ka esimesed nn Geneva rubiinid, mida reklaamiti “taastatud rubiini” nime all ühes väitega, et need on pelgalt väiksematest rubiinitükkidest kokku pressitud kristallid. Kui esialgu saatis turuhinnast soodsamaid, ent pealtnäha sama veetlevaid kristalle edu, siis 20. sajandil selgus, et tegemist on läbinisti sünteetilisest materjalist ehitatud rubiini imiteerivate materjalidega, milles on lähemal vaatlemisel näha imepisikesi õhumulle. Kõige lähemale jõuti 20. sajandil rubiinide kunst-tootmisele tänu prantsuse keemiku ja professori Verneuil’ (nn “kristallide sünteesi looja”) tehnikale, ent ka selle lõpptulemus ei olnud loodusliku rubiiniga siiski lõpuni identne.[6] Ehkki ühiskonna kriitikameel järele tehtavate kristallide suhtes on ajaga teravnenud, on tänapäevalgi erinevatel (ja ajaga oluliselt täiustunud) labortootmise saadustel oluline turuosa. Rubiini nime all võib sageli kohata sünteetilist korundit ja spinelli, aga ka klaasi, granaati või turmaliini.[7] Ei saa imeks panna inimeste ahvatlust müüa rubiini pähe mistahes muid kristalle: looduslikud ja kõrgekvaliteedilised kristallid on erakordselt harvaesinevad. Kõige hinnatumateks peetakse nn idamaiseid rubiine, mille kuulsad kaevanduskohad asuvad tänapäevase Myanmari aladel. Puhtaima võimaliku punase värvitooniga ning 5 karaati (1g) kaaluv rubiin maksis juba 19. sajandil kümme korda rohkem kui sama kaaluga teemant; suuremate kristallide puhul kasvas hind hüppeliselt veelgi.[8]

Energeetiliselt võimendab rubiin kirge ja jõulisust, mis aitab pürgida ihaldatud eesmärkide poole. See aitab hajutada lootusetust ning avab ukse optimismile ja keskendumisvõimele, millel on võimekus lahendada kuitahes keerukaid ülesandeid. Läbi sisemise võimekuse toetamise julgustab rubiin ettevõtlikkust, enesekindlust ja seiklusjanu.[9] Rubiin annab märku, et on aeg värskeks energiaks ja eduks ning tervitab eluetappi, mida saadab rõõm füüsilise reaalsuse kingituste omal käel kogemisest.[10] Rubiin on toeks negatiivsete energiate muundamisel kireks, entusiasmiks ja positiivseks elujõuks.[11]

Leiukohad: Myanmar (Birma), Tai, Vietnam, Madagaskar, Tansaania, Pakistan[12]

Keemiline koostis: Al₂O₃[13]

Vaata rubiinist tooteid